Üheksas peatükk
Cari ainsateks sugulasteks Miamis olid tema vanaldane tädi Jasmín, täditütar Julieta ja Julieta lapsuke.
Kui Caril ei olnud sellist töökohta, kus talle pakuti ka peavarju, elas ta nende juures Miamis Claude Pepper Way läheduses munitsipaalmajas. Julieta abikaasa võeti immigratsiooni- ja tollipolitseis kinni, kui ta läks ennast vastavalt korraldusele vabatahtlikult registreerima. Ta viibis Krome’i kinnipidamiskeskuses ja ootas riigist väljasaatmist katteta tšeki andmise eest.
Cari hoidis nagu paljud teisedki jalgsi Ühendriikidesse jõudnud miamilased oma asjad enda teada. Ainult Marco ja Antonio teadsid, et tal on täditütar ja kus Julieta elab.
Ta sisenes hilja õhtul omaenda võtmega hoone tagaukse kaudu. Cari tädi ja täditütar ning tita magasid. Ta heitis pilgu voodihaige Jasmíni tuppa, kes nägi linade taustal tilluke ja pruun välja. Ta vaatas tädi magavat nägu. Jasmíni silmad läksid lahti ning vaatasid suurte ja põhjatute pupillidega Cari poole. Carile tundus, nagu neelaks see pilk ta endasse. Ta nägi tädi palgejoontes ähmast sarnasust oma ema näoga nii, nagu ta nägi vahel tuttavaid kontuure pilvedes. Talle tundus, et Jasmín püüab talle teatada mingisugust saladust, püüab tuletada meelde midagi tähtsat, millest on vaja talle rääkida, midagi niisugust, mida mõistavad ainult vanad inimesed, ehkki Cari teadis väga hästi, et tädil ei ole enam mõistust peas.
Cari käed lõhnasid püssi järele. Ta hõõrus neid laimimahla ja seebiga, enne kui istus magava väikelapse kõrvale, et tema hingamist kuulatada. Cari ei olnud ammu tundnud püssiõli lõhna ega sõja vaskset maitset, mis on nagu keele alla pandud pennine münt …
Cari oli üheteistkümnene, kui ta püssiga ähvardades oma külast ära viidi ja FARC-i – Fuerzas Armadas Revolucionarias de Colombia – koosseisu arvati.
FARC andis talle sõjalise väljaõppe ja pildistas teda kui Uue Colombia lapssõdurit. Vastavalt eeskirjadele suruti talle õlavarde naha alla rasestumisvastane implantaat ning teda kasutati seal, kus ta sai kasu tuua – ta oli nobe, osav ja tugev. Cari oli laps teiste laste hulgas geriljabaasis sügaval Caquetá metsas.
Esialgu tehti see jõnglastele millekski laagri sarnaseks. Ohvitserid rääkisid lastele, et kui neile sõjaväes ei meeldi, tohivad nad kahe nädala pärast koju minna. Kuid tegelikult ei pääsenud nad kunagi koju.
Kui lapsed parajasti õppusel ei viibinud, siis nad mängisid üheskoos. Paljud nendest olid pärit purunenud perekondadest ja tänulikud ükskõik millise tähelepanu eest. Pärast õhurünnakuid nad tantsisid õhtuti laagris. Teismeliste sugulisele läbikäimisele ei vaadatud paha pilguga, kuid abielu ja rasedus olid keelatud. Kohustuslik oli aborti teha. Ohvitserid rääkisid neile, et nad on abielus revolutsiooniga.
Muusika ja värvilised tuled mõjusid paljudele kaugetest küladest tulnud lapsukestele otsekui nõidus.
Ja siis püüdis pärast kuu aja möödumist õhtul puude vahel peetud peo ajal üks paar põgeneda. Nad oli kolmeteistkümnesed ja see oli nende teine üleastumine. Vahipostid said nad kätte, kui nad mööda Caquetá jõe madalikke minema kahlasid. Valvurid võtsid nad seal taskulampide valgel kinni ja saatsid teate laagrisse. Kõik koguti jõe kaldale kokku.
Comandante pidas kõne ja tema väikeste ümarate klaasidega prillidelt vilkusid vastu tuled. Viimasel ajal oli olnud rohkesti deserteerumisi ja sellele tuli lõpp teha. Kaks noort inimest lõdisesid taskulampide valgusvihus, nende jalad värisesid, nende riided olid märjad ja käed olid valgete kaablivitstega selja taha köidetud. Tüdruku märjad ja ihule liibuvad rõivad lasksid näha väikest titekõhukest. Nende kõrval maas lebas komps toiduga, mille nad olid kaasa võtnud. Poiss ja tüdruk ei saanud teineteisel käest kinni hoida, sest nende käed olid seotud. Nad seisid lähestikku ja hoidsid päid küljetsi koos.
Comandante ütles, et deserteerumine on väga vale. Kas neid tuleks karistada? „Mõistke nende üle kohut,” lausus ta. „Kas neid tuleks karistada? Nad põgenesid teie juurest ja nad võtsid kaasa teie toidu. Tõstke käsi, kui arvate, et neid tuleks karistada!”
Kõik täiskasvanud ja suurem osa lapssõdureid arvas, et jah, neid tuleks karistada. Cari tõstis koos teistega oma väikese käe. Jah, neid tuleks karistada. Võib-olla vitsa anda? Või koguni hommikusöögist ilma jätta? Cari alluvusse köögitoimkonda määrata? Comandante andis käega märku. Valvurid lükkasid poisi ja tüdruku madalasse vette ning andsid nende pihta tuld. Esialgu paistsid valvurid kõhklevat. Keegi ei tahtnud esimesena tulistada. Comandante käratas neile peale. Lask, teine ja siis terve rodu. Lapsed kukkusid näoli vette, pöördusid selili ja siis jälle näoli, vesi nende ümber muutus veriseks ja nad hakkasid pikkamisi minema hõljuma. Üks valvur tõukas surnud tüdrukut jalaga, kui too puujuure taha kinni jäi. Nende kõhnade randmete juurest ulatusid kaugele üles valgete kaablivitste otsad. Nad ujusid, nägu allpool, teineteise kõrval minema ja veri ümbritses neid vees nagu sõba. Cari nuttis. Suurem osa lapsi halas ja nuttis. Nad kuulsid laagrist raadiot, millest tuli ikka veel tantsumuusikat.
Kui peenikesed need surnud laste randmed küll olid! Kui kaugele kaablivitste otsad nende väikeste randmete juurest küll ulatusid! Kui Cari kuulis sõna „õudne”, pöördusid tema mõtted alati just nimelt sellele.
Kaablivitsu oli kõikjal, mõnda aega olid need moes nii sisside kui ka nende vaenlastest omakaitselaste hulgas – vitsajada rippus vöörihma küljes, et vange siduda. Kaablivitsad ei pehki ja valendavad veelgi eredamalt kui luukerede kondid džunglis. Kui Cari võsas mõne laiba peale sattus, ei ajanud tal südant pahaks mitte mädanev nägu ega tiibu laperdades eemalduvad ennast raskeks õginud kondorid. Seda tegi läikiv kaablivits, millega randmed olid kokku seotud. Sissid viisid läbi nendele pühendatud õppusi: kuidas vangi sidudes kaablivitsu ühe käega kinnitada, kuidas vitsu põgenemiseks lahti kiiluda ja kuidas neid kingapaeltega läbi saagida. Kokkuköidetud randmed leidsid tee paljudesse Cari unenägudesse.
Конец ознакомительного фрагмента
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.